61. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus selgusid tublimad gümnaasiumibioloogid
12.–13. märtsil 2022 peeti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Pärast kahepäevast pingutust saavutas võistluse parima tulemuse Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Vesta Selg, kellele järgnesid üheteistkümnenda klassi õpilased Claudia Olev Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Ellen Roper Tallinna Reaalkoolist.
Bioloogiaolümpiaadi lõppvooru oli kutsutud sel aastal taas veebis korraldatud piirkonnavoorus 59 parima tulemuse saanud õpilast üle Eesti. Tartus toimunud võistluse teisel päeval sai neist tulemuse kirja 54 gümnasisti ja üks üheksanda klassi õpilane.
Lõppvoor algas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi rakendusökoloogia kaasprofessori Edgar Karofeldi loenguga turbasammalde ja soode abil süsinikneutraalsuse saavutamise võimalikkusest ning vajadusest. Edasi jätkati praktiliste töödega, mis vältasid terve laupäeva.
Molekulaarbioloogia praktikumis tuli lõigata etteantud plasmiid ja näidata plasmiidse DNA fragmentide suurused ning tuvastada rluc geeni esinemine. Samuti oli vaja teha reportergeenilt toodetud valgu aktiivsuse kaudu järeldusi uuritava geeni avaldumise kohta. Lisaks tuli õpilastel osata lumino-ja spektrofotomeetri näitude põhjal teha vastavaid järeldusi.
Bioinformaatika töö koosnes kolmest osast. Esmalt võimaldas BLAST (ingl Basic Local Alignment Search Tool) programm teha kahe järjestuse (DNA ja/või aminohappe) vahelise homoloogia põhjal järeldusi etteantud küsimuste osas. Teiseks prooviti vastava programmi abil ennustada Mycoplasma perekonda kuuluva bakteri genoomis olevad valku kodeerivad geenid ja leida nii nukleotiidsed (DNA) kui ka transleeritud (valk) järjestused. Kolmandas osas tehti arvutis katseid bakteri Bacillus subtilis deletsioon-mutantidega. Õpilastel tuli tuvastada, millised põhjuslikud mutatsioonid on tekkinud supressormutantides, et nad suudavad maha suruda soovitud fenotüübi.
Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe Sulev Kuuse hinnangul kujunesid tänavu kõige raskemaks loomateaduse ehk zooloogia praktilised tööd, mille käigus said õpilased esmalt määratleda putuka süstemaatilist kuuluvust. Edasi teostati uuritava dissektsioon ja märgiti vajalikud siseorganid. Seejärel tuli õpilastel kehastuda linnuvaatlejateks ja täita ornitoloogi andmetabeleid. Etteantud materjalide põhjal oli vaja määrata linnu liik, vanus ja sugu. Zooloogia viimane osa nõudis arusaamist histoloogilistest preparaatidest ja vastavate struktuuride tundmist.
Lihtne polnud ka botaanika, kus tuli teha sammaldest preparaat, nad määrata ja vastata küsimustele. Keeruliseks ostus ka okaspuuliikide määramine, kusjuures vastavusse tuli panna oksad ja käbid. „Õpilaste jaoks oli meie harilik mänd kõige raskemini määratav liik,“ tõdes Kuuse.
Järgmisel päeval toimunud teooriavoorus vajasid lahendamist küsimused kogu bioloogiast: rakubioloogiast, biokeemiast, geneetikast, evolutsioonist, ökoloogiast ning etoloogiast. Ülesandeid leidus ka nii taimede kui ka loomade anatoomiast ja füsioloogiast.
Päeva lõpus oli võistlejatel võimalus külastada Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja AHHAA teaduskeskuse püsiekspositsioone, millele järgnes pidulik lõpetamine Omicumi maja auditooriumis. Olümpiaadi lõpuloengu gümnasistidele pidas Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti geenivaramu teaduskeskuse genoomika-mikrobioomika kaasprofessor Elin Org teemal „Mikrobioom ja tervis“.
Õpilaste jaoks oli meie harilik mänd kõige raskemini määratav liik.
Kahepäevase võistluse kokkuvõttes selgitati lisaks üldisele paremusjärjestusele välja ka klasside edukaimad. Üheksandate klasside parima tulemuse saavutas Violeta Jürgens (Ülenurme Gümnaasium). Kümnendate klasside esikolmiku moodustasid Annika Rääbis (Hugo Treffneri Gümnaasium), Liisa Pata (Tallinna Reaalkool) ja Roosi Ahas (Hugo Treffneri Gümnaasium). Üheteistkümnendate esikolmik oli Claudia Olev (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ellen Roper (Tallinna Reaalkool) ja Kristjan-Erik Kahu (Hugo Treffneri Gümnaasium). Kaheteistkümnenda klassi õpilaste seas kuulusid esikolmikusse Vesta Selg (Hugo Treffneri Gümnaasium), Adeele Must (Tallinna Reaalkool) ja Karl Valter Oja (Hugo Treffneri Gümnaasium).
Praktikumides olid parimad:
- molekulaarbioloogia – Karl Valter Oja (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12 klass);
- bioinformaatika – Annika Rääbis (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10 klass);
- zooloogia – Claudia Olev (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11 klass);
- botaanika – Alice Zõrjanova (Tallinna Prantsuse Lütseumi 11. klass).
Kahe teoreetilise töö edukaim oli Adeele Must Tallinna Reaalkooli 12. klassist.
Bioloogiaolümpiaadi täielikud tulemused koos žürii lõppotsusega leiab teaduskooli kodulehelt.
33. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 10.–18. juulini Armeenia Vabariigi pealinnas Jerevanis, kuid tänane Ukraina ja Venemaa vaheline sõjaseisukord võib muuta korraldajate plaane. Valikvõistlus Eesti esinduse selgitamiseks toimub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis 16.–21. maini. 4-liikmelisse võistkonda kandideerivate õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.
Bioloogiaolümpiaadi toetasid Haridus- ja teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli teaduskool, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tartu Ülikooli maateaduse ja ökoloogia instituut, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, teaduskeskus AHHAA, ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk, Lindenhill (OÜ Karsem), Icosagen AS ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.
Olümpiaadi aitasid läbi viia Kristina Põšnograjeva, Karl Jürgenstein, Mari Remm, Ando Vaan, Mati Martin, Ene Kook, Silvia Pihu, Reidar Andreson, Age Brauer, Tobias Erik Liiva, Merilin Radvilavičius, Kaur Reidma, Eliisa Täht, Uku-Laur Tali, Triinu Visnapuu jpt.
Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja kõikide õpilaste vanemaid ning õpetajaid.
Artikkel avaldati esmakordselt Tartu Ülikooli Teaduskooli kodulehel.
Loe lisaks: TÜMRI veebilehel ilmunud artikkel 61. bioloogiaolümpiaadi eel.
GALERII: 61. Eesti bioloogiaolümpiaadilt (fotod: Sulev Kuuse)
