Juba 61. korda toimuv Eesti bioloogiaolümpiaad toob nädalavahetusel, 12.-13. märtsil kokku gümnaasiumiõpilasi üle Eesti. Olümpiaad toimub TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi, genoomika instituudi ja loodusmuuseumi ruumides.
Üle kahe aasta on korraldajatel jälle võimalik läbi viia täiemahuline olümpiaad. Varasemate aastate korraldus oli tugevalt mõjutatud koroonakriisist. Osalejaid oodatakse üle Eesti 29-st gümnaasiumist, kokku 59 õpilast. Lõpuklassidest osaleb 20 õpilast, 11-ndikke on tulemas 16 ning 10-nda klassi õpilasi 17. Kohal on ka põhikooli üheksanda klassi 6 parimat, kes on välja valitud kooli- ja piirkonnavoorude põhjal.
Olümpiaadi esimene päev on traditsiooniliselt praktikumide päralt - teemadeks botaanika, zooloogia, bioinformaatika ja molekulaarbioloogia. Igas praktikumis on vaja osalejatel tunda teooriat, kuid samas osata ka praktilisest küljest teemapüstitusele läheneda.
Olümpiaadi teisel päeval toimub 2 teooriavooru. Teemad pärinevad väga erinevatest bioloogia-alastest distsipliinidest.
Teemad on valitud nii nagu elu on: rakubioloogia ja biokeemia, taimede anatoomia ja füsioloogia, looomade anatoomia ja füsioloogia, geneetika ja evolutsioon ning ökoloogia ja etoloogia.
Olümpiaadist osavõtjatel on pauside ajal võimalus tutvuda TÜ loodusmuuseumi näituse ja kogudega ning ka AHHAA-teaduskeskuse väljapanekutega.
Eesti bioloogiaolümpiaadi avaloengu peab TÜ rakendusökoloogia kaasprofessor Edgar Karofeld teemal ”Turbasamblad ja sood - kas üks võti süsinikuneutraalsuse saavutamiseks?” Lõpuloenguks kuulatakse ettekannet teemal ”Mikrobioom ja tervis”, mille peab kooliõpilastele TÜ genoomika-mikrobioomika kaasprofessor Elin Org.
Olümpiaadi teise päeva õhtuks selguvad Eesti parimad gümnasistidest bioloogiatundjad aastal 2022.
Rohkem infot 2022. Eesti bioloogiaolümpiaadi kohta TÜ teaduskooli veebilehelt:
https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad
61. Eesti bioloogiaolümpiaadi järel avaldatud pressiteade ja tulemused.