Linda Ongaro
(Foto: Jüri Parik)
Linda Ongaro
(Foto: Jüri Parik)

Linda Ongaro kaitses doktoritööd

Teisipäeval, 31. augustil kell 11.15 kaitses Tartu Ülikooli geenitehnoloogia eriala doktorant Linda Ongaro doktoritööd teemal "A genomic portrait of American populations" ("Ameerika populatsioonide genoomne portree").

​Kaitsmine toimus Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium) ja videosillas.
 

Linda Ongaro on täitnud geenitehnoloogia doktoriõppekava ning tema doktoritööga saab tutvuda DSpace'is.

Juhendajad: TÜ GI moodsa populatsioonigeneetika teadur Francesco Montinaro, TÜ GI külalisprofessor Luca Pagani,  TÜ GI evolutisoonilise genoomika professor Mait Metspalu
Oponent: Dr Cesar Fortes Lima, Uppsala Ülikool, Rootsi

Doktoritöö kokkuvõte:
Ehkki Ameerika mandrid olid viimased, millele inimesed jõudsid, on nende geneetilist varieeruvust kujundanud protsessid olnud väga keerukad, ja nende uurimine on rohkem kui kolme kümnendi jooksul olnud paljude geneetikaalaste teadustööde teemaks. Tänu arheoloogilistele ja geneetilistele tõenditele tunnistatakse nüüdseks, et esimesed Põhja-Ameerikasse jõudnud inimesed tulid Siberist, ületades pärast hilist jääaega Beringi maakitsuse. Algsetele asulakohtadele järgnesid ulatuslikud inimeste ränded, mis jõudsid Lõuna-Ameerika lõunaossa suhteliselt kiiresti, juba ~15 000 aastat tagasi. Uniparentaalsete geneetiliste süsteemide ja autosomaalsete markerite analüüs on olnud keskseks vahendiks Ameerika populatsioonide geneetilise ajaloo rekonstrueerimisel. Mitu hiljutist uuringut on selle teema kohta uut informatsiooni andnud, rekonstrueerides Ameerika maailmajao erinevate piirkondade põliselanike rühmade genoomset ajalugu. Siiski on mitu võtmepiirkonda nagu Isthmo-Colombia endiselt puudu. Koos esimeste rännetega võib Ameerika populatsioone vaadelda kui mosaiiki, mida on kujundanud mitmed populatsioonide liikumised ja neile järgnenud segunemised, alates koloniseerimisest ja Atlandi orjakaubandusest. Peale selle toimus palju rändelaineid, millele järgnes kohalik segunemine, viimase kahe sajandi jooksul ja jätkub tänini, kuid nende mõju on suuresti uurimata.
Seega on käesolevasse doktoritöösse hõlmatud kolme uuringu ühiseks peateemaks Ameerika populatsioonide genoomne ajalugu. Esimesed kaks käsitlevad rändeid, mis viisid Ameerika mandrite esmaasustamise ja järgnevate populatsioonide liikumisteni. Täpsemalt viib esimene läbi üleameerikalise Y-kromosoomi haplogrupi Q sügavuti fülogeneetilise ja fülogeograafilise analüüsi. Teine kasutab nii iidset kui ka tänapäeva DNA-d, et rekonstrueerida Isthmo-Colombia piirkonna genoomset ajalugu. Kolmas uuring keskendub sellele, kuidas hilisemad ränded kujundasid segunenud Ameerika populatsioonide genoomset tausta.

Korraldaja: 

Lilian Kadaja-Saarepuu
teadusssekretär
lilian.kadaja@ut.ee