Uudised

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Jüri Allik ja Richard Villems. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Andres Metspalule Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest. Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee. Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad.

19.02. toimub Physicumis (Ostwaldi 1) loodus- ja täppisteaduste valdkonna ning meditsiiniteaduste valdkonna ühine karjääripäev. Karjääripäev on üliõpilase jaoks suurepärane võimalus kohtuda valdkonna tööandjatega, kuulata ettevõtjate lühiettekandeid ning lüüa kaasa paneeldiskussioonis, mis keskendub karjäärivalikutele peale ülikooli lõpetamist. Karjääripäeva töökeel on inglise keel. Karjääripäeva toimumise ajal (kl 11.45-15.00) ei toimu õppetööd. Sellega anname kõigile üliõpilastele võimaluse karjääripäeval osaleda.

21. oktoobril kell 16 esitletakse Tartu Ülikooli Omicumi aatriumis raamatut „Rektor Jüri Kärner“ ja avatakse professor Kärneri elektronmikroskoopia fotode näitus. Jüri Kärner oli elektronmikroskoopia uurimissuuna väljapaistev arendaja Eestis ja taasiseseisvunud riigi esimene Tartu Ülikooli rektor. Raamatu autor on teadusajaloolane Ken Kalling ja näituse kuraator Sulev Kuuse.

5. detsembril saab Omicumis kuulata tänavu Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks valitud professor Svante Pääbo loengut „Archaic Genomics“.

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada. Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

TÜ tõenäosusteooria professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“ toimub kolmapäeval, 12 veebruaril algusega 16.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas.

Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor Mark Fišeli inauguratsiooniloeng „Tasuta lõuna“ toimub kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 16.15 ülikooli aulas.

9. jaanuaril 2020 kl 16.30 avatakse Riia 23b/2 Tartu Ülikooli genoomika instituudi aatriumis Kalli Kalde maalinäitus „Kui palju minus on hunti?“. Kunstnik iseloomustab oma näitust järgnevalt: Kui palju on minus hunti, kui palju on minus rebast, šaakalit, ilvest või neandertallast, seda ma ei tea. Võibolla keegi oskab need protsendid välja arvutada. Mina ei oska arvutada, mind võluvad muinaslood. Olen leidnud inspiratsiooni eesti folkloorist ja rahvakunstist, libahundi lugudest ja kirikinnaste mustritest. Näitus on avatud 30. märtsini 2020.

Rahvusvaheline Euroopa Liikumine andis täna Tallinnas Vabal Laval üle aasta eurooplase tiitli, mille pälvis professor Andres Metspalu. Euroopa Liikumine on auhinda välja andnud alates 2005. aastast ning sellega tunnustatakse eestlasi, kes on andnud väärika panuse Eesti ja Euroopa suhete kujundamisse, toetanud kodanikuühiskonna arengut ning aidanud suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust Euroopast. Aunimetuse saajate seas on olnud nii poliitikuid, kultuuritegelasi kui ka kodanikuühiskonna eestvedajaid.

12. detsembril autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid, rahalise preemia saanud töödest üle poole ehk 37 said Tartu Ülikooli tudengid.

Doktorant Anne-Mai Ilumäe püüdis kolleegidega oma doktoritöö «Uurali rahvaste geneetiline ajalugu läbi isaliini N ja autosoomse varieeruvuse prisma» raames välja selgitada uurali keelte leviku viisi ja ajaraamid.

Uuest aastast on loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post. Õppeprodekaanina jätkab programmeerimiskeelte semantika professor Varmo Vene.

Eelmise aasta septembris turule toodud kodumaine loote kromosoomhaiguste test Niptify võimaldab uue uuringu andmetel tuvastada loote kromosoomhaigused peaaegu sada protsenti. Eesti teadlased koostöös naistearstidega korraldasid uuringu, kuhu kaasati üle 400 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla lapseootel naise. Ema vereproovi põhjal tehtud loote kromosoomianalüüsiga leiti üles kõik Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri kromosoomhaiguse riskiga looted. Tulemuste põhjal avaldati ajakirjas Prenatal Diagnosis hiljuti teadusartikkel.

Aasta õppejõud 2019 LT valdkonnas on matemaatika ja statistika instituudi matemaatika lektor Kaido Lätt (õpetab õppeaineid: matemaatiline maailmapilt, matemaatilise teksti küljendamine ning kõrgem matemaatika I )

Eesti Teadusagentuur tunnustas täna, 20.11.2019, Tallinnas Lauluväljaku Klaassaalis toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ teaduse populariseerijaid.

Projekt Alliance4Life kutsub osalema teaduspoliitika ümarlaual "Järeleaitamisest vabaks - Kuidas toetada EL-i teadusrahastuse muutust?" 2. detsembril 2019 Tartus Lydia hotelli sündmuskeskuses. Osalemine on tasuta, kuid eelnev registreerumine on vajalik. Palume registreeruda 25. novembriks siin. Olete oodatud osalema ja kaasa mõtlema!

Iga terve inimese soolestikus elab palju erinevaid baktereid. Need soolebakterid toodavad kasulikke aineid, näiteks vitamiine, ilma milleta inimene hakkama ei saa ja halvemal juhul haigestub. Selleks et inimene saaks kasulike soolebakteritega koos elada, tuleb hoolitseda selle eest, et nendel bakteritel oleks piisavalt toitaineid. Nendeks toitainetes on näiteks kiudained – reeglina keerulise ehitusega liitsuhkrud, mida inimene ise ei suuda seedida. Need ained läbivad meie seedekulgla esimese osa muutumatul kujul ja jõuavad jämesoolde, kus nad on toiduks inimese soolebakteritele.