Uudised

Eesti teadlased koostöös naistearstidega avaldasid ajakirjas Prenatal Diagnosis teadusartikli, mis kinnitab, et ema vereproovipõhine loote kromosoomanalüüs NIPTIFY tuvastab loote kromosoomhaigused peaaegu 100-protsendiliselt. Tallinnas ja Tartus tehtud uuringu käigus leiti üles kõik Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri kromosoomhaiguse riskiga looted.

Aeg ja koht: teisipäev, 12. november 2019. a. kell 10.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: Genetic history of the Uralic-speaking peoples as seen through the paternal haplogroup N and autosomal variation of northern Eurasians (“Uurali rahvaste geneetiline ajalugu läbi isaliini N ja autosoomse varieeruvuse prisma") Õppekava: geenitehnoloogia Eriala: geenitehnoloogia

Biomeditsiini valdkonna tippajakirjas Nature Medicine ilmus Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste juhtimisel valminud artikkel, mis näitab, et kehavälise viljastamise käigus tekkinud geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika uurmisrühm prof. Maia Kivisaare juhtimisel asus käesoleva aasta algusest täitma suurt rahvusvahelist Horisont 2020 ühisprojekti SinFonia teemal „Fluoroühendeid biosünteesivate Pseudomonas putida bakteritüvede konstrueerimine lähtudes sünteetilise bioloogia võimalustest“ (Synthetic biology-guided engineering of Pseudomonas putida for biofluorination).

21. oktoobril kl 16 toimub TÜ genoomika instituudi ja TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi hoone aatriumis Riia 23b/2 raamatu „Rektor Jüri Kärner“ esitlus ja professor Jüri Kärneri elektronmikroskoopia fotode näituse avamine. Professor Jüri Kärner (1940–2010) oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1988–1993. Raamatu esitlusega koos avatakse ka rektor Jüri Kärneri elektronmikroskoopia fotode näitus. Professor Kärner oli elektronmikroskoopia suuna eestvedaja ja arendaja Eestis. Raamatu autor on Ken Kalling ning näituse kuraator Sulev Kuuse.

Neljapäeval, 17. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Raku dünaamika ja signaaliülekanne koe arengus äädikakärbse Drosophila melanogaster näitel“.

Tartu Ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi inauguratsiooniloeng „Raku dünaamika ja signaaliülekanne koe arengus äädikakärbse Drosophila melanogaster näitel“ leiab aset neljapäeval, 17. oktoobril 2019 kell 16.15 ülikooli aulas.

Aeg ja koht: neljapäev, 17. oktoober 2019. a. kell 10.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: „Levansucrase Lsc3 and endo-levanase BT1760: characterization and application for the synthesis of novel prebiotics” (“Levaansukraasi Lsc3 ja endo-levanaasi BT1760 iseloomustamine ja rakendatavus uudsete prebiootikumide tootmises") Õppekava: geenitehnoloogia

Eelmise nädala reedel, 4. oktoobril kogunesid Vilniuse Ülikoolis ühenduse Alliance4Life asutajaliikmed, kes allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi. Alliance4Life ühendab kümmet tipptasemel eluteadustega tegelevat Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgharidusasutust üheksast riigist, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast.

Aeg ja koht: esmaspäev, 07. oktoober 2019. a. kell 14.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: „Meandering along the mtDNA phylogeny; causerie and digression about what it can tell us about human migrations” (“Uidates mtDNA fülogeneesi radadel; essee väikeste kõrvalepõigetega sellest, mida see meile inimese migratsioonidest kõnelda võib”)

Millest me koosneme ja kes me oleme, on tähis aru saada selleks, et osata hinnata enda vajadusi. Kuid koduste vahenditega on raske DNA-d näha, kirjutab Tartu Ülikooli geenitehnoloogia tudeng Signe Parts Teadlaste Öö sündmuste ajal. Sellepärast näevad Parts ja tema kaastudengid terve aasta palju vaeva, et aidata kaasa noorte teaduspõhise maailmapildi kujunemisse. Nad selgitavad, kuidas nad seda teevad.

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel esitleb 27. septembril monograafiat “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”). Teos sisaldab endas mitmekümne aasta teadustöö tulemusi tähtsamates süstikpeptiididega seotud valdkondades ning suundi nende arendamiseks.

Alates selle aasta 1. septembrist töötab molekulaar- ja rakubioloogia instituudis uus professor, Tiina Tamm, kes on molekulaarbioloogia professor.

Mida ma sööma peaks, et kõhubakterid rõõmsad oleks? Lihtne vastus on, et sööma peaks kiudaineterikast toitu, mis jõuab jämesoolde ja toidab seal kasulikke kõhubaktereid. Ent kuidas tervislikud kiudained meie sooles lagunevad? Seda, kuidas tõrksate kiudainete lagundamine jämesooles toimuda võiks, selgitab uus kõhubakteri valgu struktuur, mis tehti kindlaks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös. Teadustööst kirjutab Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika dotsent Tiina Alamäe, kes on mikroobsete valkude uurimisgrupi juht.

Aeg ja koht: neljapäev, 12. september 2019. a. kell 10.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: „The prehistory of Estonia from a genetic perspective: new insights from ancient DNA” (“Eesti esiajalugu geneetika vaatevinklist: uus teave vana DNA uuringutest”) Õppekava: geenitehnoloogia Eriala: geenitehnoloogia

10. septembril 2019 kell 16.00 avatakse Riia 23b/2 Tartu Ülikooli genoomika instituudi aatriumis Inna Rebase maalinäitus „Ahvenamaa vaated“.

Aeg ja koht: kolmapäev, 28. august 2019 kell 14.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: „On the origin of papillomavirus proteins” (“Papilloomiviirustes esinevate valkude päritolu”) Õppekava: geenitehnoloogia Eriala: bioinformaatikaKokkuvõte

Aeg ja koht: teisipäev, 27. august 2019 kell 10.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi auditoorium) Doktoritöö teema: „The pleiotropic functions of ribosomal proteins eL19 and eL24 in the budding yeast ribosome” (“Ribosoomi valkude eL19 ja eL24 funktsioonid pagaripärmi ribosoomis”) Õppekava: molekulaar- ja rakubioloogia Eriala: molekulaarbioloogia

Esmaspäeval, 26. augustil peab Tartu Ülikooli Chemicumis loengu professor Johann Gasteiger. Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli professor räägib teemal „Tehisintellekt keemias – ravimite väljatöötamisest kuni materjalide omaduste ennustamiseni“. Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul on keemiliste ühendite ja nende omaduste uurijad toetunud alati katsetele ning andmetele. „Sellise teadmiste omandamise hõlbustamiseks on kasutusele võetud erinevaid arvutusmeetodeid, näiteks tehislikud närvivõrgud,“ selgitas ta.

Seekordsel 30. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil osalesid enam kui 70 riigi delegatsioonid. Igast riigist võib osaleda kuni 4 õpilast. Juubeliolümpiaadi praktilised tööd olid: molekulaarbioloogia, rakufüsioloogia, bioinformaatika ning roheline bioloogia (siia alla mahtusid nii botaanika, anatoomia kui ka ökoloogia). Teooriavoorus andis tunda, et ülesannete koostamisel oli arvestatud pigem äraproovitud teega, st et oli mindud enam klassikaliselt kindlate suundade peale. Ja see töötas, sest vaidlemist ülesannete üle polnud palju.