Uudised

Esmaspäeval, 28. septembril esitletakse esimest eestikeelset geenitehnoloogia üliõpilastele suunatud bioinformaatika õpikut. Värskelt trükist tulnud kõrgkooliõpik on autori sõnul mõeldud neile, kel esialgsed teadmised biokeemiast, molekulaarbioloogiast ja geneetikast omandatud.

Kaitseb: Pratyush Kumar Das Aeg ja koht: reede, 09.10.2015 kell 12.15 Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Riia 23B auditoorium 105 (Eesti Biokeskuse auditoorium) Doktoritöö teema: “Biochemical perspective on alphaviral nonstructural protein 2: a tale from multiple domains to enzymatic profiling”

ERR Novaator kirjutab Edinburgi ja Tartu ülikooli juhitud ning Eesti geenivaramu kaasabil tehtud maailma rahvastiku uurimusest, kust selgus, et me oleme arenenud targemaks ja pikemaks kui olid meie eelkäijad.

Hea Tartu ülikooli doktorant ja ka Sina, kes sa kaitsesid või kaitsed oma doktorikraadi 2015. aastal! Kas tunned, et sinu vanemad, sugulased, sõbrad ja tuttavad pole ikka veel aru saanud, mida sa ülikoolis teed? Proovi, kas suudad neile oma doktoritöö teema haaravalt selgeks teha kolmeminutilise videoloenguga! Filmi see üles ja saada link videole hiljemalt 18. septembriks aadressile [email protected]. Kirja teemaks märgi „3-minuti video“.

Kolmapäevast, 19.–23. augustini kogunevad sada inimest Käärikule metsaülikooli, et süvenenult käsitleda teemat, mis meid kõiki igapäevaselt puudutab – tervis. „Meie eesmärk on rääkida eelkõige mitte haigustest ja nende ravimisest, vaid just sellest, mida teha, et arstist rohkem eemale hoida. Kuidas hoida tervist, tervislikku eluviisi kõige laiemas mõttes, seda väärtustada ja arendada nii üksikisiku kui ühiskonna tasemel,” rääkis tänavuse programmitoimkonna juht, Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Valmis raport, kus hinnati Eesti teadusasutuste viimase viie aasta IKT-ga seotud uurimistegevust. IKT valdkonnas andis hindamiskomisjon Tartu ülikoolile kõrgeima võimaliku hinde. Peamiste ettepanekutena soovitati Tartu ülikoolil arendada rahvusvahelist värbamist ning IKT taristut.

Reedel, 12. juunil kell 10 peab Tartu ülikoolis OMICUMi (Riia 23b) suures saalis loengu Saksa südamekeskuse direktor professor Heribert Schunkert. Professor Schunkerti peamine uurimisvaldkond on molekulaarbioloogia ja südame-veresoonkonna haiguste geneetika, eesmärgiga tuvastada müokardi infarkti geneetilist tausta. Schunkert on saanud mitmeid auhindu, ta kuulub Regensburgi ülikooli kliinikumi nõukogusse ja on rohkem kui 420 teaduspublikatsiooni autor.

10. juunil võõrustab Tartu ülikool Euroopa Komisjoni teaduse, innovatsiooni ja teaduspoliitika ekspertgrupi väljasõidukoosolekut, kus fookuses avanev teadus ja uute teadlaste õpetamine. Ekspertgrupi liige, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis, et ekspertgrupi töö seisneb teaduspoliitiliste ja strateegiliste soovituste andmises Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsioonivolinikule ja vastavale peadirektoraadile. „Hea meel on selle üle, et meie arvamusi ja ettepanekuid on siiani poliitika kujundamisel ka tõesti kuulda võetud,“ ütles ta.

Kaitseb: Hedi Peterson Aeg ja koht: kolmapäev, 17.06.2015 kell 10.15 Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Riia 23B auditoorium 105 (Eesti Biokeskuse auditoorium) Doktoritöö teema: "Exploiting high-throughput data for establishing relationships between genes" (Suuremahuliste andmete kasutamine geenidevaheliste seoste leidmiseks) Töö kokkuvõte

12. juunil kell 10.15. toimub Riia 23 auditooriumis 217 geneetika dotsendi kohale kandideeriva Riho Terase venia legendi loeng teemal "Bakterite biofilm".

Kaitseb: Martin Pook Aeg ja koht: teisipäev, 09.06.2015 kell 15.00 Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Riia 23B auditoorium 105 (Eesti Biokeskuse auditoorium) Doktoritöö teema: Studies on artificial and extracellular matrix protein-rich surfaces as regulators of cell growth and differentiation (Kunstlike ja rakuvälise maatriksi valkudega kaetud pindade osa rakkude kasvu ja diferentseerumise reguleerimises)

7. mail pidas Tartu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kuidas kontrollida geenide avaldumist?“ Tartu ülikooli epigeneetika professor Arnold Kristjuhan. Epigeneetika on teadusharu, mis aitab selgitada protsesse, mida klassikalise geneetika abil seletada ei saa. Algselt nimetati epigeneetikaks „mõistetamatut“ embrüonaalse arengu protsessi, mille käigus ühest viljastatud munarakust arenesid välja väga erinevad rakutüübid, kuigi nende DNA oli identne.

Kääriku metsaülikool teemal „Tervist!“ toimub 19.–23. augustini. Tervist turgutavas metsaülikoolis võetakse arutluse alla tervise mõiste muutumine ajas, Eesti meeste probleemid, meditsiinitööstus ja müük, vaimne tervis, riskikäitumine jpm. Registreeru metsaülikooli www.metsaylikool.ee. „Antud teemat avades oleme mõelnud eelkõige meditsiinist kaugemale – kuidas olla terve selle laiemas tähenduses,“ kommenteeris metsaülikooli peateemat Triin Käpp.

23. ja 24. aprillil esinevad Tartu ülikooli geeni- ja biotehnoloogia keskuses kümme naiste ja meeste reproduktiivtervise tippeksperti Euroopast, kes räägivad üsasisese perioodi ja varase lapseea mõjust lapse hilisemale tervisele, rasedusaegsete probleemide seostest ema tervisele tema hilisemas elus ning kuidas keskkond ja hormoonid mõjutavad sündiva lapse viljakust.

TÜ teadlased on kolme aasta vältel reproduktiivtervise projekti „Happy Pregnancy“ kaasanud juba 4500 Eesti inimest, sh rasedad, rasedust planeerivad naised kui ka viljatusmuredega naised ja mehed. Projekt tõi 22. aprillil Tartu ülikooli eksperdid, kes arutasid aktuaalsete reproduktiivtervise arengu suundade üle tänases Eestis.

12.–14. detsembril viibib Eestis MITi ja Harvard Broad instituudi asutaja ja juht ning USA presidendi Obama teadus- ja tehnoloogia nõunike grupi kaasesimees professor Eric Lander kolleegidega. 12. detsembril pidas ta TÜ Eesti geenivaramus (Riia 23B) avaliku loengu „Genetic Basis of Human Disease: The past and future of genomic medicine“.

Kongress koondab Balti riikide geneetika valdkonna teadlased. Programm hõlmab ettekandeid populatsiooni- ja evolutsioonigeneetikast, epigeneetikast, genoomikast, arengugeneetikast, bakteri-, pärmi-, viiruste, taime-, looma- ja inimgeneetikast. Kongressi koduleht http://bgc2015.estmikro.org/

TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia geneetika teaduri Anne Menerti teadustöö üheks eesmärgiks prof. Maia Kivisaare poolt juhitavas laboris on juba mitu aastat see, kuidas muuta mikroorganismidele „söödavaks“ Eesti maapõues peituv mustjashall savi, argilliit.

Joachim Matthias Gerhold ja Maris Laan valiti üliõpilaste poolt 2014.a. parimateks õppejõududeks. Taimefüsioloogia dotsendi Joachim Matthias Gerholdi valisid parimaks geenitehnoloogia ning ökoloogia ja elustiku kaitse üliõpilased. Biomeditsiini üliõpilaste arvates on 2014.a. parim õppejõud inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan. Palju õnne! Loe ka kokkuvõtet.

Doktoritöö teema: “Genetics of adaptive traits and gender-specific demographic processes in South Asian populations” (“Adaptatiivsete tunnuste geneetika ja soo-spetsiifilised demograafilised protsessid Lõuna-Aasia populatsioonides”) Töö kokkuvõte Eriala: molekulaarbioloogia Õppekava: molekulaar- ja rakubioloogia