Uudised

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritöö kaitsnud Indrek Teino leidis koos kolleegidega võimaluse dioksiini- ehk arüülsüsivesinike retseptori hulga reguleerimiseks. Tulemustest võib tõusta kasu erinevate haiguste, sealhulgas viljatuse ja mitmete vähivormide ravis.

Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu poolt läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 79-st rahastustaotlusest 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad Eesti teadlased. Tartu Ülikooli teadlased on seotud kuue projektiga.

Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.

Ülikool ootab 19.oktoobrist–1. novembrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

7. oktoobril toimus Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas uus „Valge bioloogia“ viktoriin 10.–12. klassi õpilastele.

Viktoriinil osalejatel tuli ühe tunni jooksul lahendada 20 ülesannet. Näiteks tuli õpilastel muu seas ära tunda, millised toodud väidetest antibiootikumide, inimese genoomi ja antikehade kohta on tõesed, määrata transgeenseid organisme ning teada, mida tähendab, et geneetiline kood on degenereerunud ehk kõdunud.

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Eesti maapõues leidub hinnalisi maavarasid, mida polnud seni põhjalikumalt uuritud, kuid mille järele maailmaturul nõudlus üha kasvab. Tartu Ülikooli eestvedamisel valminud uuring heidab uut valgust nii neile loodusvaradele kui ka nende võimaliku kasutusega kaasnevale sotsiaal-majanduslikule mõjule.

Tartu Ülikoolis on algamas viis uut rakendusuuringut, milles uuritakse ning arendatakse viiruse levikut pärssivaid materjale ja pinnatöötlusvahendeid, siseõhus olevate viiruseosakeste vähendamiseks vajalikku tehnoloogiat ning tervishoiusektori töökoormust kahandavaid automatiseeritud lahendusi.
 

Viiruse levikut pärssivad materjalid

3. septembril kell 16.15 räägib molekulaarbioloogia professor Tiina Tamm ülikooli aulas viimaste aastate muutustest valkude biosünteesi protsessi ja seda mõjutavate tegurite uurimisel. Loengul „Valkude biosüntees ehk kuidas molekulaarne nanomasin infot tõlgib“ selgitab ta lähemalt ribosoomide rolli valgusünteesi regulatsioonis ning käsitleb ka informatsiooni tõlkimisel tekkinud vigade mõju haiguste väljakujunemisele.

Hiljuti lõppes ETAgi erakorraline taotlusvoor sihtgrantidele SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks. Toetusmeetme kogumaht on 2,14 miljonit eurot ning sellest toetatakse rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusprojekte innovaatiliste lahenduste, toote- ja teenuste prototüüpide väljatöötamiseks viies teemavaldkonnas. Rahastuse sai 13 teadusprojekti, esitati 29 taotlust. Projektide maht jääb vahemikku 100 000–200 000 eurot.

2. oktoobril kell 15.00 esitletakse Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis trükisooja eesti-inglise-eesti „Geneetika sõnastikku“.

Ülimalt mahukas, 541-leheküljeline sõnastik sisaldab üle 7500 geneetikatermini ja definitsiooni. Selle autorid on Tartu Ülikooli geneetika emeriitprofessor Ain Heinaru ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, kes mõlemad on staažikate eesti teadusterminoloogia asjatundjatena koostanud mitu õpikut ja sõnastikke.

7. oktoobril toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas uus „Valge bioloogia“ viktoriin. Osalema on oodatud kõik 10.–12. klassi õpilased.

Viktoriinil tuleb ühe tunni jooksul lahendada 20 ülesannet transgeensete organismide, mikroobide ja bakterite, füsioloogia ning palju muu kohta. Ülesanded on eesti keeles.

Ülesannete lahendamise kellaaja ja koha saab iga õpilane, kool või klass ise valida, see peab vaid jääma vahemikku 9.00–17.00. Viktoriin on tasuta ning eelregistreerumine pole osavõtuks vajalik.

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud.

Esmaspäeval, 5. oktoobril kell 15.15 kaitseb Tartu Ülikooli rakubioloogia eriala doktorant Indrek Teino doktoritööd teemal „Arüülsüsivesinike retseptor hiire munasarja granuloosarakkudes” („Studies on aryl hydrocarbon receptor in the mouse granulosa cell model”).
Indrek Teino doktoritöö kaitsmine toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditooriumis (Riia 23b-105).
Juhendaja on rakubioloogia professor Toivo Maimets, PhD, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut.
Oponent on professor Jason Matthews, PhD, Oslo Ülikool, Norra.

Aeg ja koht: reede, 18. september 2020. a. kell 14.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium)
Kaitsmise ülekanne on ka videosillas.
Doktoritöö teema: "Signals and responses of ColRS two-component system in Pseudomonas putida''
(,,ColRS süsteemi aktiveeriv signaal ning selle süsteemi roll Pseudomonas putida stressitaluvuses")
Õppekava: molekulaar- ja rakubioloogia
Eriala: geneetika

14. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ülikooli aulas inaguratsiooniloengul „Planeedi Maa elukindlustus ehk atmosfääriosakeste sünd“ sellest, kuidas tekivad ja kasvavad atmosfääriosakesed ning nende füüsikalis-keemiliste omaduste uurimisest.

4. septembrist 2020 on Omicumi aatriumis Riia 23b avatud Sirje Piiri maalinäitus „Mustrid loodusest”.

7. septembril kell 16.15 räägib masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari ülikooli aulas masinnägemise rakendusviisidest inimese ja roboti vahelises suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Loengul „Afektiarvutus: inimkäitumise analüüsist masinnägemise ja -õppe abil“ käsitleb ta erinevaid tunnusehõive viise (nt pildil, helil või puudutusel põhinevaid) ning dimensioonide vähendamise ja semantilise mõistmise vajadust (nt näotuvastus, äratundmine ja jälgimine ning audiovisuaalne tunnusehõive).

Aeg ja koht: reede, 4. september 2020. a. kell 11.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium)/ja videosillas
Doktoritöö teema: "Mutagenic effect of transcription and transcription-coupled repair factors in Pseudomonas putida"
(,,Transkriptsiooni ja transkriptsiooniseoselist reparatsiooni vahendavate faktorite mutageenne mõju bakteris Pseudomonas putida")

31. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad pidi sel aastal toimuma 3.–11. juulil Nagasakis Jaapanis. Maailma segipaisanud koroonaviiruse tõttu asendati olümpiaad aga arvutivõrgus toimunud üritusega „IBO Challenge 2020“, mis peeti 11. ja 12. augustil.

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuli juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korrati üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.