31. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad pidi sel aastal toimuma 3.–11. juulil Nagasakis Jaapanis. Maailma segipaisanud koroonaviiruse tõttu asendati olümpiaad aga arvutivõrgus toimunud üritusega „IBO Challenge 2020“, mis peeti 11. ja 12. augustil.
Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.
Intervjuus tuli juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korrati üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Tiina Tamm peab neljapäeval, 3. septembril kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal „Valkude biosüntees ehk kuidas molekulaarne nanomasin infot tõlgib“.
Hea ülikoolipere!
Kevadel maailma tabanud erilisest olukorrast taastumiseks ja jõuvarude kogumiseks on suvine puhkus meile kõigile hädavajalik. Ent tööle naastes tasub säilitada ettevaatlikkus ja kanda hoolt selle eest, et nii ülikoolis kui ka kogu riigis saaks jätkuda võimalikult harjumuspärane elurütm.
Aeg ja koht: neljapäev, 27. august 2020. a. kell 11.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium)
Doktoritöö teema: "Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records"
(,,Farmakoteraapias esinevate kõrvaltoimete geneetika uurimine biopankade ja elektrooniliste terviseandmete põhjal")
Õppekava: molekulaar- ja rakubioloogia
Eriala: molekulaarne biomeditsiin
Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab ootab kõikide õppekavade üliõpilasi liituma huvipakkuva praktikaprojektiga. Registreeruda on võimalik 20. septembrini. Projektipraktika annab üliõpilasele projektitöö kogemuse ja seega ka tööturul eelise. Samuti laiendab see silmaringi, toob mugavustsoonist välja ja sunnib arenema.
Projektipraktika võimaldab
Ülikool naaseb järk-järgult tavapärase töökorralduse juurde.
Allpool on kirjas üksuste töökorraldus alates 18. maist.
Uudis täieneb jooksvalt.
[collapsed]
Aeg ja koht: kolmapäev, 26. august 2020. a. kell 10.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium)
Doktoritöö teema: "Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe - Hungarians and Kalmyks''
Esmaspäeval, 3. augustil viiakse Tartu Ülikooli kõne- ja andmesideteenus üle Elisa Eesti võrku. Seoses sellega võib ette tulla häireid ülikooli numbritele helistamisel.
Eesti teadlaste ja arstide koostöös arendatud preeklampsia sõeltest aitab prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5% tõenäosusega. Varajane tuvastamine võimaldab leida riskirasedad, kelle tervist põhjalikumalt jälgides saab vähendada tüsistustest tingitud tervisehäireid.
Rasedus koormab naise organismi ja mõnikord ei suuda keha sellega täiesti kohaneda. Üks kõige raskemini ennustatavamaid ja keerulisemaid raseduse tüsistusi on preeklampsia raseduse teisel poolel.
Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis ilmus 18.06.2020 lugu loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlase Triin Truuga.
Triin õppis geenitehnoloogiat bakalauruseastmes 2010.-2014. aastal ning läbis biomeditsiini magistriõppe 2014.-2016. aastal.
Loos teeb ta tagasivaate oma õpingutele ning räägib enesearengu põnevast teest bioettevõtluses.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu valis LTT valdkonna aasta õppejõud.
Igas instituudis märgiti ära kolm paremat õppejõudu ning lisaks valiti instituudi aasta õppejõud.
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudist leidsid ära märkimist:
1) molekulaarbioloogia professor Tiina Tamm, keda tudengid iseloomustavad kui heatahtlikku ja sõbralikku õppejõudu, kes näeb vaeva eestikeelse teadussõnavara arendamisega;
Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–20. juunini. Kõik aktused korraldatakse virtuaalruumis, mis tähendab, et osaleda saavad kõik soovijad.
Veebiaktusi saab jälgida väljakuulutatud ajal UTTV vahendusel. Järelvaatamise veebilingid lisame pärast aktust allpool olevasse tabelisse konkreetse üksuse juurde.
Loe ka teavet, kuidas lõpetaja saab kätte lõpudokumendid.
Aeg ja koht: esmaspäev, 29. juuni 2020. a. kell 11.15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium ja videosilla vahendusel)
Doktoritöö teema: “Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers”
(„Geeniekspressiooni andmete integreerimine teiste ‘oomika’ andmetega kirjeldamaks endomeetriumi retseptiivsuse mehhanisme“)
Õppekava: molekulaar- ja rakubioloogia
Eriala: molekulaarne biomeditsiin
Täna, 18. juunil hakkas Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 52 ja teisel astmel 45 õppekava vahel.
Avastasin huvi geenitehnoloogia vastu 9. ja 10. klassi vahel, kui juhtusin nägema saadet geeniteraapiast. See teema oli nii põnev, et tekkis kange soov sellest rohkem teada saada.
Tartu Ülikoolis ei toimu tänavu traditsioonilisi rahvarohkeid lõpuaktusi, vaid need peetakse virtuaalruumis. See-eest tehakse lõpetajatele pühenduskingitus: neil on nüüd Tartu kesklinnas oma puu ja pink, samuti ehitakse ülikooli peahoone ja Raekoja platsil asuv skulptuur.
Kolmapäevast kasvab Tartu kesklinnas Pirogovi platsil ülikooli lõpetajate auks istutatud iluõunapuu. Von Bocki maja seinamaali ees saab aga pühenduspingil jalgu puhates meenutada õpinguaastaid ning nautida vaadet Pirogovi platsile ja iluõunapuule.
Rektor professor Jüri Kärneri elektronmikroskoopia fotode näitus "Rakkude imelised ultrastruktuurid" on jõudnud AHHAA teaduskeskusesse, kus seda saab uudistada 31. augustini.
Jüri Kärner (1940 - 2010) oli Tartu ülikooli professor ja rektor aastatel 1988 -1993. Jüri Kärneri teaduslikud huvid olid tihedalt seotud valgus- ja elektronmikroskoopiaga. Peamiselt tema doktoriväitekirjaga seotud uurimuste materjalidest on koostatud käesolev näitus.