Naised teaduses: Angela Ivask
Angela Ivask töötab 2020. aastast geneetika professorina Tartu Ülikoolis. Viie aastaga on ta rajanud interdistsiplinaarse töörühma, kuhu kuulub üle kümne inimese: enamik molekulaar- ja rakubioloogia instituudist, kuid osa rühmast toimetab igapäevaselt füüsika instituudis, röntgenspektroskoopia laboris.
Lühikese aja jooksul on ta rajanud oma labori, kokku pannud töörühma ja olnud erakordselt viljakas teadusrahastuse hankimises. Tema projektide portfell, kuhu kuuluvad peaaegu kõikide ihaldatud rahastusmeetmete grandid, inspireerib kolleege. Selle taga on rahvusvaheliste, valdkondade- ja sektoriteüleste kontaktide võrgustik ja koostöö, kuid veel olulisemalt, oskus seada suuri eesmärke.
Mõistagi on see kõik tulnud suure tööga, mis algab enne päikesetõusu ja jätkub peale loojangut. Hetkel on üks Angela kaasjuhendatud doktorantidest värskelt doktorikraadi kaitsnud ja juhendamisel on neli doktoranti, sügisest on oodata neile lisagi. Töörühm on täienemisel ja ta võtaks meelsasti kohe enda ridadesse järeldoktorandi.
Eesti Teadusagentuuri rühmagrant (PRG): „Bakterite stressivastused ja adaptatsioon antimikroobsetel pindadel ning nende roll antibiootikumiresistentsuse kujunemisel“ (juht)
Kaks Euroopa horisondi projekti:
- „Antimikroobsete pinnakatete jätkusuutlikkus ning toimivus reaalelukasutuses“ (FAST-Real , koordinaator)
- „Patogeensete mikroobide levik pindadel“ (STOP, partner)
Eesti teaduse teekaart „Rakuprotsesside eksperimentaaluuringud ja rakendused“(juht)
Eesti teaduse tippkeskus „Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskus“(partner)
TemTA ehk temaatilise teadus- ja arendustegevuse programmi projekt „Sünergial põhinevad antimikroobsed pinnakatted - innovatiivsed rakendused tervishoius“ (partner)
Oma töös lähtub Angela põhimõttest, et kõiki tuleb kohelda võrdselt. Info toimuva kohta ja töörühma juhi tagasiside on olulised igale liikmele – nii üliõpilasele kui ka kogenud teadlasele. „Kõige tähtsam on öelda, kui midagi mureks on. Probleemid tuleb lahendada, vastasel juhul suureneb murepilv ja kandub edasi,“ selgitab Angela.
Riia 23 hoones korraldab ta selleks igal nädalal uurimisgrupi koosolekuid, mis algavad õnnestumiste ja murede jagamise ringiga. Seal võib rääkida kõike, mis parasjagu töö või õpingute puhul südamel on. Ühes rütmis tehakse töörühmas ära kõik vajalik.
Õppeaasta jooksul võtab uurimisgrupp osa paljudest sündmustest, et oma tegevusalast rääkida võimalikult paljudele huvilistele. Tänavu korraldati väiksematele lastele teadlaste ööl „Mikroobipatrulli“ töötuba ja erasektorisse kuuluvad asutused said teadlaste tegevusvaldkonnaga tutvuda ärifestivalil Startup Day.
Vasakul asuv ühisfoto on pildistatud mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupi kanuumatka ajal Emajõe-Suursoos.
Teaduse juurde suunasid kolm olulist naist
Laias laastus on meie seas kahte tüüpi inimesi – need, kes teavad varakult, mida nad teha soovivad ja kelleks saada ja need, kes seda ette planeerida ei ole osanud või ei pea seda vajalikuks. Võib ka öelda, et see teine rühm inimesi laseb ennast elul kanda. Angela kuulub pigem teise gruppi. Tal ei olnud plaani saada teadlaseks või professoriks. Kuid siin sekkuvad mängu eeskujud.
Esimene eeskuju Angela elus oli geograafiaõpetajast vanaema Valve, kes täitis väikeses maakoolis ka õppealajuhataja ülesandeid. Valve oli piisava rangusega, kuid mängulise pehmusega aktiivne proua, kelle juures õpilased ka kodus koolitükke vastamas käisid. Väiksena vaatas ja kuulas seda Angela sageli pealt, oskamata sel ajal mõtestada, millist rolli vanaema eeskuju tema hilisemas kujunemisloos kandis.
Teiseks eeskujuks peab Angela kunagist bioloogiaõpetajat Tallinna Ühisgümnaasiumis, Tiiu Voodlat, kelle huvitavad tunnid ajendasid teda ühel päeval ise klassi ette ja õpetaja rolli astuma. Ühtlasi sai nii kinnitust edasine samm – soov õppida bioloogiat edasi ülikoolis.
„Minu ülikooliõpingute ajal võeti bioloogid ja õpetajad vastu koos ning kindel arv sisseastujaid pidi õpetajaks õppima,“ selgitab Angela. Talle meenub, et õpetaja suund populaarne valik ei olnud – värsketest üliõpilastest vaatasid paljud ainult teaduse suunas.
Bakalaureuseõpingute ajal õpetas Angela põhikooli klassidele loodusteadusi ja gümnaasiumis bioloogiat. Amet meeldis talle väga, kuid kooli varustus oli kesine ja palju tuli ära teha oma vahenditega.
Samal ajal kiitis tema kursuseõde pidevalt oma praktikat Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI), kus uuriti kõike kõrgemal tasemel ja varustatud laborites. Nii tegi Angela otsuse jätkata magistri- ja hiljem doktoriõpinguid seal.
Doktoriõpingute ajal ei olnud veel Angelal ettekujutust, kuhu ja kui kaugele tema teadustee ulatub. Perspektiivika sihi andis talle tema juhendaja, tollane KBFI teadlane Anne Kahru, kelle juures avaldasid Angelale muljet nii erakordne teaduslik erksus kui juhtimisvõtted.
„Olen palju mõelnud, kuidas Anne ennast tol hetkel meestekeskses teadusasutuses kehtestas – liikus kui läbi halli kivi,“ lausub Angela.
Akadeemia nõuab pühendumust
Doktoriõpingutele järgnes kaks järeldoktorantuuri. Neist esimeses sai ta teadustööd teha USA-s, Los Angeleses asuva California Ülikooli nanomaterjalide uurimiskeskuses. Seda tänu Eesti Teadusagentuurilt saadud grandile.
Sealt naases Angela kaheks aastaks Eestisse ja liikus edasi Austraaliasse, Adelaide'i ülikooli, kus ta läbis kaks ja pool aastat järeldoktorantuuri. Kuigi seda kõike ette võtta ei ole sugugi lihtne, peab Angela välisriigis teadustööga jätkamist oluliseks – USA-st ja Austraaliast sai Angela erineva kogemuse ja ta usub, et nii on ka mujalt Eestisse tulles.
Järeldoktorantuur laiendab oluliselt silmaringi – näed, kuidas käib töö välismaa laboris, teise riigi juhendaja juures. Saad vahetada oma mõtteid uute inimestega.
Enne Tartu Ülikooli tulekut töötas Angela kaks aastat Sotsiaalministeeriumis tervise valdkonna teadusnõunikuna. Tegemist oli kannapöördega, mis tundus esialgu väga põnev väljakutse, kuid ametniku range elu ammendas ennast siiski küllatki kiiresti.
Akadeemilises õhkkonnas tunneb Angela ennast tunduvalt paremini. Tõelist akadeemilist elu tunnetab ta just Tartu Ülikoolis, kus teadustöö on põimitud õpetamisega ja iga päev toimetavad laboris üliõpilased.
Uurimisgrupi juhina tal endal teadustööks palju aega ei jää. „Laboris sain tööd teha viimati pool aastat tagasi. Tahaks sinna jõuda rohkem, plaanid on alati suured ja mõned tööd seisavad – oleks aega, saaksin publitseerida tulemused ära,” lausub Angela.
Teadlase töö juures tuleb hinnata rohkemat
Teadlaskarjääri on sisse kirjutatud mitmed karid, mida tuleb ületada personaalses elus: näiteks järeldoktorantuuri või täiendustele minek, kus alati ei pruugita peres saavutada üksmeelt, et kõik liiguvad kaasa. Kusagilt tuleb kõigil paratamatult lõivu maksta. Angela sõnul ei peaks teadlase kvaliteeti hindama mitte ainult kvantitatiivsete näitajate alusel vaid palju laiemalt.
„Olukord on kindlasti paremaks läinud, kuid ikkagi tolereeritakse võrreldes meestega naiste puhul vähem seda, kui nad teevad palju tööd ning neil jääb selle tõttu vähem aega kodusele majapidamisele,“ tõdeb Angela.
Täna vähemalt veel on teadlaskarjääri sisse kirjutatud ka mitmed karistusmeetmed, kui nii võib öelda. Selle eest, kui sa tegelikult sektorite vahel liigud minnes kas avalikku sektorisse või ettevõtlusesse - sa saad täiesti uued kompetentsid, kuid neid ei hinda sinu teadustöö evalveerimises mitte keegi, sest sul pole sellel perioodil ette näidata publikatsioone. Ma loodan, et siin tuleb muutus.
Pidevalt rindel olles peab jääma tagala
Meil kõigil peaks kusagil asuma paik, tegevus või jõud, mis hoiab meid püsti, annab energiat ja ei lase asjadel koost laguneda. Angela tagalaks on kodu kui füüsiline paik, kus talle meeldib olla ja puhata.
Tööst aitab Angelal vajalikuks hetkeks mõtted mujale viia orienteerumine. Ta osaleb aktiivselt rogainidel – pika kontrollajaga võistkondlikel valikorienteerumistel, mis toimuvad igal aastaajal.
Talvistes oludes meeldib Angelale kõige rohkem suusatada või jalutada metsas, oma kodus Tallinnas on temaga kaasas tema laps ja pere koer. Tartus käib Angela laulmas Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskooris.
Täname kolleege!
9.–15. veebruarini peetakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelise päeva „Naised teaduses“ puhul taas teemanädalat, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. Loe lisa Tartu Ülikooli kodulehelt.
„Naised teaduses“ teemanädalat on Tartu Ülikoolis tähistanud 2021. aastast alates. Ka meie instituudis on seda nädalat tähistatud juba mitu korda. Meie väikeses Eestis on rõõm ja siiras heameel näha, kui palju teadlasi on meie instituuti selle ajaga juurde tulnud ning millist tuge nad siin saavad ja teistele pakuvad. Angela töörühm on sellest elav näide.
Täname kõiki instituudipere liikmeid, kes on oma teadustöö kogemusi meiega jaganud! Huvitavad persoonilood on kerged tekkima, kui inimesed leiavad aega kohtuda ja end avada.
Käesolev lugu valmis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kommunikatsioonispetsialisti Jonas Erik Laane ja projektijuhi Teele Eensaare koostöös. Autorid soovivad tänada Angelat haarava, mõtliku ja südamliku vestluse eest, mis leidis aset 28. jaanuaril 2026.
Loe veel sarnaseid uudiseid
